Päev venib õhtusse
ja õhtust langeb hommikusse
tõuseb päike
loojub öö
Istun raalu taga
ja olen lahe vend
ei tea mina ühte sõna
nagu mina ei tea end.
Ja nüüd viskan ühe riimi:
DRIIM
Andke andeks minu laiskus
nagu mina annan andeks endale
ei ole mul taas stsenaariumi
iseendale!
2010-03-30
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment