200!!!

Istun köögilaua taga,

piimaklaas käes, kirjas DOONOR,
ja kuulan vihmasadu akna taga,
mõtlen oma koerast ses vihmas.
"Elu tõelisem kui elu,"
meenub mulle eilne film.
Ei tea, milline see oleks,
elu, mis tõelisem kui elu ise?
Kuid ma tean, et selles elus,
olen nagu koer vihma käes.
Analoog, millest ma tõeliselt aru ei saanud,
kuid imal muie saabus näole:
Vähemalt ma ei lõhna nagu märg koer.