Päev algab sellega, et üks mu sõber helistab, tema peab töökohustusi täitma.
Ma üldsegi ei saa oma sõpradest aru!
Ma astusin bussist välja ja ma näen oma laksu all sõpra,
silmad kui tõllarattad ta hoiab pingeliselt oma tüdruksõbra käest kinni,
ta silmitseb mind kuid ei näe mind - ma naeratan ning ta põgeneb üle tee.
Ma järgnen, kuid üle tee on teinegi sõber ja me lähme gladiaatorite võitlustele,
kus ma karjun "Tapa! Tapa!", et mu verehimu saaks täidetud. Me mõlemad
oleme vapustavalt ekstaasis, kui võitluses möllavad emotsioonid ning igavalt
plaksutame kui võitlus seiskub. Päeva möödudes kõndisime merel ning mediteerisime
partide ja luikedega, parte kui taevas tähti. Eineks kapsapirukas ja muffin.
Õhtul aga magustoit - rasvast nõretav pontšik iiriseglasuuriga - meeletumassiivmagus.
Bussiga koju, taas ditzy sõber. Lõpuks: Chill.
2011-02-27
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment