Vaatan siin emaga Jõulutunnelit.
"Oota, see on Anne Veski. Kes see siis "Laulge kaasa" tegi?"
"Marju Länik."
Mu nägu vajus ära ning mu silmad muutusid tuhmiks. Marju Länik. Kes? Ausõna, ma kuulsin seda nime esimest korda. Vaatasin oma pitsi, milles oli kunagi Dooley'si kreemiliköör. Teine klaas juba ning juba unustan nimesi. Jõuludel olengi täis jõulurahu, kuid seda nime kuulsin ma esimest korda, nagu olevikku oleks muudetud a'la 1984.
Jooge vähem, mu sõbrad, ehk teame siis ka rohkem tulevikust.
2011-12-25
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment