Nüüd ma räägin sellest kuidas ma käisin nii nukra näoga koolis, et lausa hale hakkas ning ise ka aru ei saanud, et mul selline downer face ees oli.

tegelikult see oligi kogu lugu, nii et sorri.

Aga Püha Polüüp ruulib. Heavy metal.

Need kirkad kombitsad, 
   aupaiste ümber haarmete,
      ta vaala võitis kord,
      me kallis kaheksajalg.
Ta pilte kõigis kodades,
   nii pühades kui vähem pühis,
      kuid ühel päeval sähvab lühis,
      aupaiste kaob.
Suur limukas siis langeb pildilt
         me jalge ette maha.
- Andres Ehin

Katja nüüd laseb fanpoetry't.

Kombits see vedeleb,
maas ila, kuidas ta elab?
Pühis Polüüp nõnda teotatud,
jüngrid nüüdsest saanud paariad.
Tema koha asemel sirgub vaal,
kuupaiste säras, üleni valges
verest immutatud
püha graal.
kes
toob
meid
valge vaala orjusest?