Hirmus naljakas unenägu.
Ma olin Moskvas ning ma ütlesin Hansule, et ta ootaks mind metroojaamas,
ma pean korra läbi lipsama keskturult ja ostma kala koju kaasa. Vaevu jõudsin ümber
nurga kui kari kaake küsivad eest, "Kuule, palju on 80-39 senti?"
Ma mõistsin, et see on lõks, sest kui ma vastaks neile eesti keeles, siis nad teavad,
et ma olen eestlane, ning siis hakkaks õudne kamm nendega pihta. Kuid ma siiski vastasin
eesti keeles, ning küsisid veel midagi. Kuid ma üritasin õudsalt kaval olla ja vastasin neile
seekord inglise keeles. Kaval, eksju?
Läksin neist mööda, kui kaks kaaki haarasid mul jalgadest kinni.
See oleks olnud õudne olukord kui ma poleks andnud vasemale paremhaagi ning paremale yakuzalikult
tal peast kinni haaranud ning selle hirmsa jõuga läbi seina löönud.
Jooksin kiiresti keskjaama ning seal Hansuga kokku saades, me mõistsime, et õiglus on vaja jalule seada
ning me asustasime kõige väiksema ja ägedama gängi, mida oli võimalik saavutada Moskva tänavate keskel.
Kättemaks oli magus kui konfektüür-õunamoos, ning ma ärkasin üles.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment