SIND SURMANI

Täna ei nähtud mind mandariinide taga, vaid ühe kühvlikese taga.
Sest kühvlist sai auto
ning see tali ei lõppe eal.
Kuid teid kalliks pean ma,
mu sündimata tütred ja pojad,
mu kirjutamata read,
mu kohtumata sõbrad,
mu imeilus, kallis -
olge vahvad päevani mil
te olete sündinud,
kirjutatud, kohtatud ning silmadest kortsus.
Sest päevast alates olete helgeimad tähed
ning kergeimad pilved, mida vaid kadestada saab
nii taevast, maast ja kaugemaltki veel,
vastki ma teid ei näe,
kuid maakera pimedamail poolel,
on siiski olemas maailma hiilgus.